"eestirootslastelt" - 1 õppematerjal

Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid

sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla. Eestlased suhtlesid eeskätt sõjaväelaste, käsitööliste, pisiametnike, kaupmeeste ja pastoritega. Rootsi laenud on nt kann ‘valamistoruga nõu’, kroonu, lant, malm, moor, näkk ‘veehaldjas’, pagar, plagu, plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist. Omaette laensõnade rühmana võib välja tuua eestirootsi laenud, mis on saadud Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu, klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger. Kuigivõrd võib eesti keeles olla ka soomerootsi laene, mis on saadud Lõuna- Soome rootslastelt, rohkem on neid murretes. Soomerootsi laenud võivad olla nt padinad, päss ‘jäär’, rool, seilama, simman