Eesti kirjanduse ajalugu II
15 luuletust). Ta on 30ndatel ainus, kes kaevab Ernst Enno luuletustes ja annab välja ka
kogumiku.
Mari Kalkun Kevadaimus
Uued muutused luules tulevad nähtavaks luulekogus ,,September". Enne seda on aktiivses
luuleavaldamises ka väike paus. Unenäolisus tugevneb kindlasti või hakkab hõlmama.
Esteetilise vahendus poolest on Kangro radikaalsem 60ndate sarjades. Kui mõelda sellele, et
seal on kahtlemata palju tagasivaatamist, siis need lapsepõlvemaastikud ja Eestipildid
hakkavad segunema fantaasiamaastikega palju jõulisemalt. Sisemine ja välimine maailm
kipuvad minema sujuvalt teineteiseks üle. Selle juures teiseneb ka värsipoeetika, mis kõige
otsesemalt avaldub selles, et vabavärssi tuleb juurde. Samas muidugi vormiteadliku autori
teatav tõlgenduslik mäng jätkub (,,Ei kuskimaa metamaa"), seal kasutatakse sonetipärja malli.
Kangro pole ainus autor, kes modernistlikku vormikeelt hakkab avaldama, tema puhul ei pea