oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased
oli 9 linna), suurem osa elanikest olid sakslased. Usuga seoses käidi endiselt hiiepuude juures annetamas, ohverdamas. Esivanemad uskusid endiselt loodusesse ning hingedesse. Samaks jäid muistsed pühapaigad, animistlik maailmavaade ehk kõik, mis meid ümbritseb on hingestatud, samaks jäi ka rahvakalendri tähistamine. Kuid tekkisid laibamatused, hiiekohtadesse ehitati kirikud, oluliseks sai preester, kirikukeel oli ladina keel, lapsi ristiti, kadusid eestinimed (Malle, Jüri jne), asemele tulid kristlikud nimed (Elisabeth, Joosep, Johannes). Kultuuris ei muutunud elutingimused, ehitati endiselt rehielamuid, ilma korstnata, tehti palju villaseid riideid, meeste käsitöö töödeks jäid endiselt sepatööd ning puunikerdus, kasutati vanu sümboleid, ehteid anti edasi põlvest põlve. Muutustest: tekkisid uued sõnad, kloostrikoolid- kui tahtsid sinna minna, siis pidid oma nimest ja keelest loobuma, eestlasi õpetasid dominiiklased
annaabi.ee 
