Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
noormehena kirjutas Luiga oma naabritüdrukule Valgjärvelt, kellest oli saanud
luuletaja Elise Aun: "Kodu igatsusest ei tea mina midagi, ei mõtle ka mitte kodumaale
tagasi minna..." Aeg tegi oma töö, kuuekümneaastasena hakkas ta igatsema tagasi
koju Valgjärve rukkiväljade vahele. Luuletuse kirjutas Luiga Rootsis kuuldud
lauluviisi järel, mis äratas mälestusi lapsepõlvekodust. "Päevalehe" ajal käis Luiga
tihti välismaal, ka aastail 1928 ja 29, arvatavalt siis ta selle laulu eestindaski. Laulu
sünniloost on Aarne Viisimaa jutustanud järgmist: "Elasime tookord Kivimäel, kust
Tallinnasse sõitsin rongiga. Sageli tuli samasse vagunisse Luiga, kellega oli
huvitavaid vestlusi. Kord jutustas ta vaimustusega oma muljeid Rootsi reisist.
Korduvalt oli ta sääl kuulnud ilusat laulu lapsepõlve kodust. Ja ta luges mulle
pisarsilmi ette oma eestinduse."
Georg Eduard Luiga elas kõigest seitsmekümneseks. Pool sajandit aktiivset