12.märts 1934.a. Riigipööre Teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner Valitus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra Keelati kõik poliitilised streigid ja sulges vabadussõjalaste ühingud,miitingud. Sõjavägi, kaitseliit sõjavalmidusse. Riigikogu kokku ei kutsutud. Asuti piirama ajakirjanduse sõnavabadust. Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks
vapsid ja nendega seotud isikud eemaldati riigiaparaadist esialgu kiitis riigikogu pätsi ja laidoneri tegevuse heaks kui sügisel riigikogu kogunes kritiseerisid nad pätsi ja laidoneri tegevust tulemus riigikogu enam kokku ei kutsutud algas vaikiv ajastu riiki hakkasid juhtima kolm meest Kaarel Eenpalu siseminister kehtestati tsensuur 1934 loodi riiklik propaganda talitlus mis edastas ametlikku informatsiooni keelati parteid 1935 loodi ainupartei Isamaaliit 1 nimede eestindamine 2 igasse peresse sinimustvalge 3. kodu kaunistamine Kt küsimused ev 1. põhiseadus 1 dets 1924 1918 eesti majandus vapsid riigi pööre 1934 ümberkorraldused autoritaarsel ajastul esimese maailmasõja võitjad tahtsid süüdlasi, sakslasi karistada jaanuar – juuni 1919 toimus pariisi rahu konverents, mis lõppes versailles rahu lepingu sõlmimisega versailees rahulepingu tingimused prantsusmaa sai tagasi elsaslotringiˇ saksamaa alasid anti poolale tsehhoslovakkiale
suures osas vastav s~onavara ning ka m~oisted kaasaegses keeles kas lihtsalt puuduvad v~oi on t¨ahtsusetud. N¨aiteks m~oiste `ohverdamine' on ilmselgelt t¨anap¨aeval marginaalse v~oi ehk elitaarse sisuga, Shirakawa esitatud kanji et¨umoloogias kumab ohverdamine oma erinevates varjundites pea k~oikjalt l¨abi. Ilmselt tunneks t¨anap¨aeva inimene ennast ohvrianuma ees samav~ord kohatult kui vanakirja oraaklid kas arvutit v~oi pangaautomaati silmitsedes. 47 Eestindamine v~ordub siin u ¨mberpanekuga t¨anap¨aevasesse keelde, mis v~oiks sama h¨asti olla ka inglise keel. 82 L~ opps~ ona K¨aesoleva t¨oo¨ tulemused v~otaksin kokku kolme punktina: 1. Vaadeldud s~onastikud reeglina ei esita kanji m¨arkide morfoloogilis- semantilisi seoseid k¨ ullaldase p~ohjalikkusega. Morfoloogilised sele-