Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)
Ta alustas Stalini vaimus
("Karm noorus", 1946) ja pühendas 1949. aastal diktaatorile luulekogu
("Poeem Stalinile"). Õiged hoiakud andsid tulemuse: Smuul sai Stalini ja
hiljem ka Lenini preemia, oli aastatel 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees ja
partei keskkomitee liige.
Kiiresti omandas uue ideoloogia ka sõja-aastad peamiselt Moskvas ja
Leningradis veetnud Debora Vaarandi. Varsti pärast sõda avaldas ta koguni
kaks luulekogu. Olulise jälje jättis ta soome, vene ja saksa luule
eestindajana.
Samal ajal. kui kodueesdastest kirjanikud pidid liikuma stalinismi aja
kitsastes piirides, lõi paguluses õitsele mitmekesine eesti kirjandus ja
romaanitriloogiat, mille sündmustik liigub laial territooriumil Kesk- ja Lääne-
Euroopast kuni Vahemere kaugemate soppideni välja ("Põlev lipp", 1961;
"Viimne linn", 1962; "Surma ratsanikud", 1963) ja mitmed teised romaanid.
Kirjaniku väsimatu reisikirg aitas tal süveneda tema romaanide
kultuuriõhustikku.
1952