Samuti nooreestlasi. Ta on avaldanud loomingupsühholoogiat ja zanriteooriat käsitlevaid esseesid. Näiteks surmajärgselt ilmunud "Poeetiline põhimõte", milles autor peab luule ülimaks sihiks hingelise erutuse, ülenduse ning kõrgema ilu edasiandmist. Eesti keeles avaneb Poe'st üsna üheseltmõistetav pilt: tunneme teda kui õuduslugude autorit, kuid novellidest on teistest tõlkimisväärsemaks arvatud nn. gooti jutte. Johannes Aavik oli mäletatavasti toonane eredaim Poe eestindaja. Edgar Allan Poe Tema autogramm Kasutatud kirjandus: www.vikipeedia.ee www.google.com ENE 7. köide lk. 367 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Referaat Edgar Allan Poe Marie-Helen Otti 8. klass Pärnu 2006
Pärast Soome tolleaegse presidendi Eesti-visiiti 1964 pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes lõppes. Eesti-soome kirjandussuhete uurija Kai Laitise arvates tähistasid otsustavat murrangut eesti kirjanduse väljaandmisel Soomes kaks antoloogiat, “Soome lahe tagant” (1968) ja "20 nüüdiseesti luuletajat" (1969). Sõja eel avaldati Eestis soome kirjandusest vaid paar luuleraamatut. Sõjajärgsetel aastatel on neid juba järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel avaldatud terve hulk. Kui proosa osas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo
annaabi.ee 
