Rahvusliku ühtekuuluvuse vajalikkus
sisseränne Eestisse. Sellisel juhul on väga tähtis, et eestlased mitte ainult ei arendaks,
rikastaks eesti keelt, vaid ka hoiaksid seda, ega läheks üle võõrkeelsele asjaajamisele või
õppele koolides. Praegugi on olemas venekeelsed koolid, mis minu arvates tuleks kaotada.
Elades Eestimaal peaks inimestel olema soov kuuluda eesti rahva hulka, selleks on vaja
õppida ja kasvada eestimeelses keskkonnas.
Ka kultuuriüritused, mis on edasi põlvnenud meile esivanematelt, on kasvatanud eestimeelt.
Olulisimaks on eestlastele laulupidu. Esimene laulupidu toimus 1896. aastal Tartus, mis
tegelikult oli tänulaulupidu Liivimaa talurahva orjusest vabastamise 50. aastapäeva auks.
Tänaseni toimuvad Eestis laulupeod iga viie aasta tagant. Öeldakse küll, et eestlased on külm
ja kitsi rahvas, kes ei näita emotsionaalselt oma tundeid välja ja hoiab pigem omaette, kuid
laulupidu on hea näide eestlaste kokkuhoidmisest. Eestlased teavad palju on meie esivanemad
annaabi.ee 
