poolt domineeritud kultuurisituatsioonist tingitud tõrjutus, ahistatus ja otsustamisõiguse puudumine motiveeris ,,ärganud talurahva" eliiti ehitama üles oma rahvust ja eesti rahvusühiskonda juba ,,valmis" saksa ja vene ühiskondade kõrvale, mitte nende osana. Koos rahvusliku identiteedi väljakujunemisega 19. saj Euroopas sündis ka erinevate rahvaste rahvuslik muusika. Ehkki soov erineda saksa kultuurist oli tuntav, jäi paljudes alles tärkava eestimeelsusega kodudes veel pikaks ajaks koduseks keeleks saksa keel ning prioriteediks saksakeelne haridus. Nii avalduski eesti rahvuskultuur algusest peale eelkõige saksa kultuurist üle võetud vormides. Rahvuslikust ärkamisest ning eestlaste kultuurilise eneseteadvuse kasvust annavad tunnistust Õpetatud Eesti Selts (asutatud Tartus 1838), Johann Voldemar Jannseni toimetatud regulaarselt ilmuv eestikeelne ajaleht Perno Postimees (1857), Kreutzwaldi sulest ilmunud Kalevipoeg, tema muinasjutud ja Viru
ja J:ikeli (Jaeckeli) lauluseltsi juhataja Julius J:ikel (Jaeckel). Lauluseltside kaudu ainuomast.Eestlastenij6udsid Euroopaleanaloogilisedeneseleidmise piiiidlused 19. levis hoogsalt ka uus ilmatik, nn liedntafel'lik laul, mille juured olid salsa rahva- sajandi keskel. Ehkki soov erineda saksakultuurist oli tuntav, jai paljudes alles likus koorimuusikas. tlrkava eestimeelsusega kodudes veel pikala ajals kodusela keelekssalsa keel ning Pdjude kiillalt heatasemeliste baldsaksaning eestikooride iilesastumisijdlgiti vas- prioriteedikssalsakeelneharidus.Teisaltoli samalajal Vene tsaaririigialluvusesela- tasrikku suure huviga, tekkinud "v6istlussituatsioon'sooduscas jeriestuute kontser- vatel eestlastelv6imalusvalida kahe kultuurilise identiteedivahel, oli ju 19. sajandil ja tide andmist eripalgeliserepertuaariesitamist.1860
annaabi.ee 
