6.b Breznevist sai Hrustsovi järglane ta üritas küll algul teha kohe palju uusi muudatusi, aga nendega ei saavutanud ta loodetud edu. Tema ajal loobuti ka Stalini kuritegude kritiseerimisest ja karmistati kontrolli ühiskonna üle. Tema ajal hakkas Nõukogude liit vaikselt alla käima ning kui ta haigestus ja võimu said tema suhteliselt oskamatud lähikondlased, kes ei proovinudgi allakäiku peatada siis sai sellest lausa suur kriis. 7. Nad erinesid selle poolest et Karotamm oli kõige eestimeelsem, Käbin oli suhteliselt vahepealne ja Vaino oli kõige venemeelsem mees. 7.b Seal oli juhtiv koht kommunistlikul parteil, mis tegi enda tööd ainult Moskvast antud juhtnööride järgi, siis oli Eestis ka ülemnõukogu, sellel ei olnud konkreetset võimu. Eestis oli veel ka keskkomitee. 8. Eestlastele see ei meeldinud ning sellele osutati nii passiivset kui ka aktiivset vastupanu, mis üritati kohe jõuga maha suruda
kus kaks viimast valimist on esile kerkinud kaks liidererakonda, kes oma tulemuste poolest on teineteisele väga lähedal ja kolmas parteid neist juba tunduvalt kaugemal. Ehk siis praeguse arutelu põhjal oleks muster selline: ligikaudu kuus erakonda saab oma esindatuse, võitja tulemus ei ületa 1/3 Riigikogu kohtade piiri ja kaks erakonda on võrdlemisi lähedal liidrikohale, ehk nad väga võrdsed. Eestis ongi nii, et on kaks juhtivat erakonda, Reformierakond, kes on eestimeelsem ja ettevõtete sõbralikum, ning Keskerakond, kes oma valijaskonnaks on valinud venekeelse rahva ning pensionärid. IRL on ka veel kolmas erakond, kes jaksab kahe esimesega konkureerida, kuid ülejäänud ei paku arvestatavt konkurentsi. Seega hakan ka mina juba arvama, et Eestil on kujunemas valimismuster. Kui me saamegi Riigikogu valimistel hakata rääkima spetsiifilisest valimiste süsteemist, siis on väga tõenäoline, et järgmises XII Riigikogus on samuti esindatud kuus erakonda ja
annaabi.ee 
