Eesti uusim ajalugu 1850-1944
Kuramaale. 19. augustil 1917 algas sakslaste uus pealetung Riia suunal suurtükilöögiga, kus
kasutati ka keemiamürske. Ületati Väina jõgi ning vallutati Üksküla. Riia all pani
edasitungivatele Saksa vägedele ägedalt vastu Läti küttide II brigaad. 21. augustil jäeti linn
sakslastele. XII armeel õnnestus taganeda Võnnuni (Cēsis), kus rinne lõpuks stabiliseerus. Armee
kaotas 25 000 meest, neist surnutena ja teadmata kadununa 8000. Rinde jõudmisega Eestimaani
muutus Eesti ala Vene vägede tagalaks. Eestisse koondati suuri väemasse, kokku umbkaudu 250
000 meest. Eesti ja Läti sõjapõgenike ja muidu sõjas kannatanute abistamiseks rajas Jaan
Tõnisson Tartus Ajutise Põhja-Balti komisjoni, mis lisaks sellele tegeles aga aktiivselt ka eesti
rahvuspoliitikaga.
Eesti ohvitserkond Venemaa Keisririigi sõjaväes
Maismaa sõjategevuses osalesid Venemaa Keisririigi armee koosseisus peale mobiliseeritute
annaabi.ee 
