Luulekaanon. Alver ja Kolk
õigeusu kirikus kasutatav laul. Kirjandusteaduses oli kaanon esialgu üksikautori teoste kogu,
hiljem tähistas mõiste kirjandusteoseid, mis on oma kvaliteedi ja tähtsuse põhjal välja valitud.
Kirjanduses peetakse seda põhiliselt "klassikaks", mille keskmeks on grupp tuntud ja
mõjukaid autoreid ja teoseid. Kaanon on üldjuhul väga subjektiivne, sinna kuuluvad autorid ja
teosed valitakse nende sobivuse järgi tuumaga.
Eesti luulekaanon väärtustab põhiliselt isa- ja eestimaalisust, luule peaks olema rahvuskeskne,
teema ja sisu on esmatähtis ning vorm pigem teisejärguline. Vormiliselt on tähtis korralikkus,
võib katsetada originaalselt, kuid mitte liialt, luule ei tohiks olla ebamäärane. Keeleline ilu ja
Melani Mägi
muusikalisus, autori nukker alatoon on positiivne, pahaks ei panda ka kerget huumorit,
ropendamine ja muud vulgaarsused on tabu