1905. aasta revolutsioon – Eesti elu edasiviiv sündmus?
Võimudelt
nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt, mille tagajärjel
rahvakoosolek Tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt. Veel üks tähtis sündmus Eesti
jaoks oli 17. oktoobri keisri manifest, millega lubati inimestele kodanikuvabadust,
moodustada parlament ja võtta vastu põhiseadus. Olukorda kasutas ära Jaan Tõnisson
moodustades esimese eesti erakonna Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Kolmada
sündmusena võib nimetata üle-eestimaalist rahvaasemike kongressi. Kus peeti kaks
koosolekut, milles oldi venestamise vastu ja nõuti näiteks riigimaa jagamist rahvale ja
ühtse vabariigi või kubermangu loomist. Revolutsiooni tulemusel mindi üle
emakeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele, boikoteeriti riigi viinapoode, keelduti
sõjaväeteenistusest ja maksude maksmisest ning loodi relvastatud salku. Üks
negatiivsetest revolutsiooni tulemustest oli näiteks 12. detsembri mõisate põletamine.