Eesti alad Liivisõjast Põhjasõjani
Pärnu oli soodne sadama linn, Pärnu
eksisteeris ühtse tervikuna. Linnade arengut Liivimaal mõjutas püsiv kindlusetus. 1584. aastal
linnaõigused Valga alevile. Poola riik ei suutnud linnadele tagada arenguperspektiive, siis tervitasid
linnaelanikud üldiselt kaubanduslikult avatuma Rootsi riigi sõjavägede saabumist.
5) Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu
all. (kuberner, 7 linnuselääni, foogtid)
Põhja-Eestit nimetati Eestimaahertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima
kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner. Sõdade olukorras täitis sõjapealiku kohustusi. Kogu
provints jagati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere,
Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Olid
riigi- ja eramõisad. Maksude ühtlustamine.
6) Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Miks üritati makse ühtlustada? Miks
annaabi.ee 
