Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
Oskas
umbes 60 keelt ning oli meeletu lugemusega. Luges umbes 1000 lk päevas. Tähtsus
uurija ja usundifilosoofina. Kirjutas raamatu „Eesti usund“. See on olemasolevate
tekstide, konspektide publikatsioon: taevas ja jumalused, inimene ja surmajärgsus,
haldjad (mitte Eesti, vaid muude maade). Ei ole kasutanud kirjutates algallikaid vaid
muude autorite tõlgendusi. Ei saanud Looritsaga läbi.
Masing kui usundifilosoof. Mõtlejana mõtles eestikeskselt, saksavaenulikult. 1920.-30.
aastatel oldi üldiselt väga saksavaenulikud. Üks mõtlemissuundi on Eesti vaimu ja
mõttelaadi omapära ning eestlase religioosse tunnetusviisi lahti mõtestamine. Miks
eestlane kogeb maailma nii nagu ta kogeb? Üritas määratleda ning sõnastada eestlase
religiooni kogemise viisi.
Masing on teravas opositsioonis ametliku kirikuga. Tema lähtekoht on, et Eesti kirik on
oma ülesehituselt saksalik.