Onomastika, nimekorraldus
kõik kahtlemata eestikeelsed. Võõrsõnakirjaviisis perekonnanimesid (Sank,
Damberg) loeti 1930. aastatel kindlasti võõrapärasteks ja neid ei olnud
nimemuutmise käigus võimalik võtta, samuti kui täielikult mõne võõrkeele
kirjaviisis perekonnanimesid (võrreldavad tsitaatsõnadega, nt Reichenberg,
Wolsky). Mõttekam on seetõttu üritada piiritleda eestikeelseid ja võõrkeelseid
perekonnanimesid, võttes mõnevõrra aluseks kohanimede eestikeelsuse
kindlakstegemise korra (RT I 1997, 65, 1098).
Perekonnanime eesti- või võõrkeelsust saab määrata mitme tunnuse järgi:
1. Leksikaalsete tunnuste järgi on eestikeelsed nimed need, mis sisaldavad
äratuntavalt mõne eestikeelse sõna vormi, näiteks Kask, Tamm, Lepikult,
Mäeumbaed, Jõeäär. Niisamuti on võõrkeelsed need nimed, mis sisaldavad
mingi võõrkeelse sõna vorme, näiteks Birk, Eichenwald, Ellerrode
(saksakeelsed nimed), Berezovski, Poddubnõi (venekeelsed nimed),