Rahvusliku ärkamisaja raskusi ja rõõme
juurdlema oma olemuse üle. Rahva maailmapilt muutus, hakati väärtustama oma keelt,
isamaad ning kultuuri eripära ning nõuti võrdseid õigusi teiste rahvaste, eelkõige
baltisakslastega. Kõrvuti majandusliku nõudmistega (teoorjuse kaotamine, mõõdukas
maarent jne) oli ka puhtrahvuslikke taotlusi, näiteks vallakogukondade vabastamine
baltisakslaste võimu alt, talurahva esindajad kohtutes, eestikeelne asjaajamine ning vene
keele lisamine eestikeelstetesse koolidesse, mis eelnevalt baltisaksa koolivalitsuse võimu
alt oleks võetud. Algas ärkamine rahvuslikuks eneseteostamiseks, milles võib leida nii
raskusi kui rõõme.
Üheks eelduseks ärkamisajale oli kirjasõna levik. Selles etendas suurt osa J.V. Jannsen,
kelle üheks esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe ,,Perno Postimehe"
asutamine, milles ta oma kirjutistega eestlasi virgutas. Kuna Jannseni soovis eesti rahva
annaabi.ee 
