Eesti Rootsi ajal
17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud
lugemiseks nii halvasti eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Piibli
rahvuskeeltes väljaandmine nõudis kirjakeele normeerimist. 1637.aastal koostas esimese eesti
keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat.
Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis
uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga
positiivselt vastuvõetud.
Rahvakoolide edendamise kõrvalt seadis Johann Fischer sihiks anda piibel välja nii eesti kui
ka läti keeles. Ta sai ka kuningas Karl XI toetuse.
20. Millega läksid kultuuri ajalukku J. Hornung, A. ja A. Virginius, J. Skytte, Gustav
II Adolf, J. Fischer.
J.Hornung 1693.aastal ilmus tema ladinakeelne eesti keele grammatika. See oli tunduvalt
eesti keele eripärane kui Stahli grammatika