"eestikeelseiks" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel

saksastunud. Küsimus pole mitte teadlikus rahvusmeelsuses või ­kultuursuses, vaid selles, et sakslased polnud eestlaste saksastamisest huvitatud, pigem vastupidi. Keegi ei nõudnud talupojalt saksa keele õppimist, hoopis mõisnik õppis ära eesti keele, kas või mingil määral. Seisusliku ja rahvusliku barjääri säilitamine oli balti aadli suhtelise õnnepõlve vältimatu eeldus. Nii piirdus otsene kultuurimõju kirjasõna, kiriku ja kooliga, mis olid ja jäid eestlaste jaoks eestikeelseiks (Vahtre, 2000). 6  3. VAIMUELU Baltikumi liitmine Venemaaga ei nõrgendanud siinseid kultuurikontakte läänepoolse Euroopaga. Rootsi aja lõpule iseloomulik ortodoksse luterluse surve kadus, ning Saksamaalt tulnud uued usuvoolud ­ alul pietism ja vennastekogude liikumine, hiljem teoloogiline ratsionalism koos valgustusideedega ­ leidsid Eesti- ja Liivimaal üllatavalt kiiresti toetuspinna. Rahvausund Rahvausundi ajaloos moodustab 18