Eesti kirjandus
peateos ,,Käsi- ja koduraamat" sisaldab Lutheri väikese katekismuse, kirikulaule, katkendeid evangeeliumidest
jms. Lõunaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja on Joachim Rossihnius. 17. sajandi lõpul levis esimese eesti
koolmeistrite seminari asutaja ja õpetaja Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits. 1739- täielik eestikeelne
Piibel. 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. 1637 ilmus esimene
teadaolev eestikeelen juhuluuletus. (Reiner Brockmann). Esimene eestlaste loodud luuletus on Puhja köstri ja
kooliõpetaja Käsu Hansu 1708. aastast pärinev kaebelaul.
Uus ja vana kirjaviis
Vana kirjaviis on Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud
eesti õigekirjatava, mis on kujunenud ülemsaksa ortograafia alusel. Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe
tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa)
annaabi.ee 
