Juudid
Et nõukogude
rahvuspoliitika oli enam või vähem juudivaenulik, jidisi- või
heebreakeelse hariduse saamine võimatu ning sünagoogi
kuulumist loeti kuriteoks, assimileerus enamik nõukogude
juute vene ühiskonda. Palju on üksikuid vanu inimesi ja vene-
juudi segaperekondi, ka abielud teiste rahvuste esindajatega
(eestlaste, lätlaste, leedulaste, tatarlaste, armeenlaste,
ukrainlastega) pole haruldased.
7
Praegused Eestijuudid ei ole poliitiliselt ega ka ühiskondlikult
kuigi aktiivsed. Ühiskondlik aktiivsus piirdub peamiselt kogu-
konna elus osalemisega (kalendripühade tähistamine vms).
Tugevnemas on side Iisraeli ja USA juudi organisatsioonide ja
sugulastega. See täidab varem Venemaale kuulunud koha.
Eesti Juudi Kultuuri Selts (sektsioonidega Tartus, Kohtla-Järvel
ja Narvas) moodustati 1988. aastal, kui NSV Liit ilmutas juba
lagunemismärke. Eesti Juudi Kogukond loodi taasiseseisvunud
Eestis 1991