Eesti 18.-19. sajandil
pingeid. Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. Kaevandati üha
rohkem põlevkivi ja laiendati tööstuslikku kalapüüki.
7. 19.sajandi lõpul tekkisid esimesed kutsekoolid merekoolid. Peamiseks
kirjavaraks muutus ilmalik kirjandus, populaarsed olid kalendrid. Pärnus
ilmus "Perno Postimees". Võidule pääses ühtne kirjakeel ning koostati uus eesti
keele grammatika. Estofiilide (baltisakslastest eestihuviliste) hulka kuulusid esimesed
eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann). Loodi Õpetatud Eesti Selts ning Eestimaa
Kirjanduslik Ühing. Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Talurahvale kehtestati
kohustuslik kooliskäimine.