Harf
Sageli on
öeldud, et harfi leiutamisele võis kaasa aidata pinguletõmmatud vibunööri tinistamine. Üks
harfitüüp, vibuharf, ongi sisuliselt vibu, millele on kinnitatud kõlakast ja mitu keelt. Selleks, et
harfile oleks võimalik kinnitada rohkem keeli, hakati hiljem harfe tegema mitte ühest, vaid kahest
puutükist, mis ühest otsast omavahel kinnitati. Seda harfitüüpi nimetatakse nurkharfiks.
Harfide vanimad kujutised kunstis pärinevad Vana-Egiptuse 6000 aastat tagasi (need olid
eessambaga) ja Pärsiast 5000 aastat tagasi.
Näppekeelpille on traditsiooniliselt mainitud ka Piiblis, eriti seoses kuningas Taavetiga, kuid
vastava heebrea sõna "nevel" tähendus on teadmata: see võib tähendada ka lüürat, lautot või
isegi flööti. Sellele segadusele on kaasa aidanud asjaolu, et ajalooliselt on ingliskeelne sõna harp
tähistanud mitte üksnes harfi, vaid enam-vähem iga keelpilli, mida ei mängita poognaga, alates
annaabi.ee 
