kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus ( v.a Nõukogude liiduvabariigid) 3) kirjanduse kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja suurendati tiraaze. 4) sotsialistlik realism- Nõukogude Liidus ainulubatav loomingumeetod, mille alusel nõuti kirjanikult ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kirjanik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses valguses, ülistama riiki, selle juhte ja eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja parteid. Eestis viljelesid sotsialistlikku realismi A.Jakobson, J.Smuul jt. Neist kõige tuntumaks sai J.Smuul Oli ka kirjanikke, kes nõukogude võimuga kompromissile ei läinud ning vaikisid. (B.Alver, U.Masing) 4. Sotsialistlik realism kui kirjandusvool: Parteiline,Rahvapärane,Kõrgideelisusega,Sotsialistlik sisu ,Ustavus elu tõele,Teadlik parteiline kommunistlik suund ,Sotsialistliku kodumaa teenimine ,Oskus
kummardamine. Teos ilma esteetilise väärtuseta lakkab olemast kunstiteos. Sotsialistlik realism oli NL-is viljeldud propagandistliku suunitlusega ametlik kultuuridoktriin, mis kuulutati juhtivaks loomingumeetodiks 34. aastak nõukogude kirjanike kongressil. Kirjanduselt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust. Kunstnik pidi kujutama sotsialismi eest peetavat võitlust positiivses, optimistlikus valguses, ülistama riiki, selle juhte, eesrindlasi, õigustama töölisklassi ja partei diktatuuri. Pärast II ms levis suund mõistagi ka Eestisse. Eestis viljelesid sotsrealismi näiteks A. Jakobson, J.Smuul. Nende loominguvabadus oli piiratud, iga vabamgi mõte suruti maha. Selle aja kirjanikud olid mõjutatud rangest reziimist ning tänapäeval tunduvad paljud nende ideed vastuolulised. Näiteks Juhan Smuul oli väga nõukogudemeelne, mis on paljudele solvav. Vabavärss on värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmitus puudub