Alvar Aalto
Elmar Lohk 1944. aastal ning tema poeg Eest Rootsi arhitekt Jaak Lohk 1958. aastal.
Ometi see ei tähenda, et Aalto looming poleks eesti arhitektuuri mõjutanud. On, ja vägagi
jõuliselt, eriti 1960. aastatel orgaanilise arhitektuuri laineharjal. Kuid ka hiljem, 1970.-80.
aastate neofunktsionalistlikus arhitektuuris leiab sageli Aalto motiive, enim ehk Toomas
Reinu loomingus, kuid ka Hannes Sepmanni, Peep Jänese ja teiste töödes. Aalto mõju
Eestis on seega tunduvalt suurem kui vaid kolm eespoolvaadeldud projekti, mis ta
Eestisse tegi.
Aalto 100. jubelit tähistati 1998. aastal ulatuslikult mitte ainult Helsingis,
Jyväskyläs ja New Yorgis, vaid ka Tallinnas ja Tartus. Rotermanni soolalao galeriil oli
märtsis Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Aalto fondi korraldatud näitus Aalto: Kolm
objekti Eestis.
Sama näituse toomisest Tartusse oktoobris kujunes tõeline suursündmus, seda
tänu Soome Instituudi initsatiivile. Näitusega ajastati professor Tammekannu villa