E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
kellelegi nädata. Nende vahel on ikka midagi tõist asja juhtunud, sest kui vana Mönikhusen
asja kuulda sai ja türe väisi koju viis, läs see peast nõraks ja karjus altari ees suure hä alega
«ei», kui teda junkur Risbiteriga laulatada taheti. Kõus on ta hirmsasti kisendanud ja kü
untega
isa silmade kal-lale kippunud. Vana Mönikhusen ei teadnud, mis hullu türega teha ja saatis ta
sellepäast Pirita kloostrisse, lootes, et vaga ja püa abtiss Magdalena oma eespalvega türuku
seest kurja vaimu väja ajab. Aga võa näust! Türuk läs veel hullemaks, ajas kõedaid sõu
suust ja kippus abtissi elu kallale. Kloostri inimesed rä agivad kentsakaid tüke, mis abtiss
temaga ara teinud, ilma et see põmugi oleks aidanud. Nü ud peetakse teda kui kiskjat elajat
pimedas kongis vangis ega lasta kedagi ligidale, et mitte kuri vaim tema seest teise sisse ei
läeks.»
Gabriel tõsis, maksis õle eest, palus hobust hoida, sest ta tahtvat all linnas veel midagi äa