Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
see
olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna.
113. Mantelloomade ( Tunicata ) ja süstikkala ( Amphioxus )
ühistunnuseid.
Toitumine– ripsmete abil vett läbi neelu ja lõpuspilude ajades. vähemalt
vastseeas,
olemas seljakeelik – pikk elastne sidekoest väät seljaaju ja soole vahel. Ja
lõpuspilud,
vähemalt looteeas.
114. Selgroogsete ( Chordata ) ja lülijalgsete ( Arthropoda ) ühisja
erijooni.
Erinevalt koljututest, ei ulatu neil seljakeelik eesotsani, kus asub hoopis peaaju
ümbritsev kõhrest või luust kapsel – kolju. Seljaaju ümbritseb jäikadest, kuid
omavahel
elastselt ühendatud ja seetõttu painduv selgroog, mis võib seljakeelikut
järkjärgult
asendada. Vabalt elavad kahekülgsed loomad. Liikide arv on küll palju kordi
väiksem
kui lülijalgseil, nagu ka isendite arv – selgroogsed on lihtsalt palju suuremad,
nende
isendeid ei mahukski maailma nii arvukalt kui putukaid ja muid lülijalgseid
(kellest paljud
annaabi.ee 
