Isikunimetustest eesti fraseoloogias
seisukohalt kõige olulisem: pime kana, valge vares, eksinud lammas, koer heinakuhja otsas.
(Õim 2001a: 560)
2. Inimene > teine inimene
Selle kujundi kaudu esineb teine inimene nimetuse semantikas ameti-, sugulus- vm suhte
kaudu: vaimne isa, vedel vend, siidivend, kurva kuju rüütel, Kristuse pruut (Õim 2001a:
560).
3. Inimene > pärisnimi
Fraseoloogiliste isikunimetuste ühe üsna suure alarühma moodustavad eesnimelised
isikunimetused, mis esinevad üldjuhul liitsõnadena. Isikunimi lisandub järelosana väga
loomulikult. Enamalt jaolt on tegu meesterahva nimedega. Vanemal ajal oli populaarne nimi
Jüri, uuemal ajal kasutatakse isikunimetuste moodustamisel palju Kusti nime. Läbi aegade
sagedasemad mehenimed on olnud veel Ants, Jaak, Jaan, Mats. Naisenimedest on palju
esinenud Kai, Leenu, Liisu, Mari ja Triinu nimesid. Eesnimelised isikunimed jagunevad
kolme rühma, millest järgnevalt juttu tuleb
annaabi.ee 
