Eesti hariduse ajalugu
punkte. Tähtsaimaks punktiks oli Liivimaa seaduses kihelkonnakooli, kui teise astme kooli
asutamise nõue. Miinimumarvuks nähti ette 12 poissi. Kui vabatahtlike õpilasi nii palju ei olnud,
siis pidi konvent need leidma, et arv täis saaks. Vaesemaid õpilasi peeti kolis kogukonna kulul,
mille tasuks pidid nad hiljem vähemalt kuus aastat olema kirjutaja või koolmeistri ametis.
Eestimaa hariduslik korraldus oli jagunenud kahte leeri Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ilmselgelt oli
eeslisseisus Lõuna-Eesti ehk Liivimaa alad ja seda suuresti täpsemalt piiritletud koolikavaga
talurahva seaduses.13
_____________________________________________________________________________
12
Peeter Põld ,,Eesti kooli ajaugu" lk 45 - 60
13
Lembit Andersen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu III" 2002 lk 32-37
10
annaabi.ee 
