Kodukoha kultuuriline identiteet
Pärnu ordulinnus oli linnus Pärnu jõe suudmes, jõe vasakul kaldal.
Pärnu linnust on esmakordselt mainitud 1265. aastal. Linnus ehitati Liivi Ordu poolt Pärnu jõe
vasakule kaldale. Linnuse ümber kujunes asula, mida hakati nimetama Uus-Pärnuks. Üle jõe asuvat
Saare-Lääne piiskopi rajatud asulat kutsuti Vana-Pärnuks.
Pärnu ordulinnus koosneskonvendi hoonest ja kahest eeslinnusest. Väidetavalt rajati
konvendihoone ja esimene eeslinnus1311 aastal, ordumeister Gerhard von Jorki valitsusajal.
Eeslinnuse vanimateks osaks peetakse selle väravaehitisi. Hiljem ehitati ümber Uus-Pärnu ala ka
kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust. Arvatavasti ehitati siis ka väikesed
flankeerivad ümartornid eeslinnuse nurkadesse, mis küll hiljem ümber ehitati. Ainult linnuse
edelanurgas asuv torn jäi ümber ehitamata.
Linnus sai kahjustada Liivi sõjas ning järgnenud Poola-Rootsi sõjas.
annaabi.ee 
