· Katariina kirik. Eesti rikkalikuim ja stiilipuhtaim baroki stiilis kirik ehitati Venemaa keisrinna, Katariina II se käsul aastatel 1764 1768. Kirik on inspireerinud kogu apostliku ortodoksi kirikliku arhitektuuri arengut Baltimaades. · Maamõisatest on parimas seisundis Palmse mõis ja selle park Lääne Virumaal · Kuni Teise maailmasõjani oli Narva kuulus oma barokse vanalinna tõttu. Hiljem, kui Narva laienes ja ehitati aktiivselt eeslinnasid, hakati Narva vanalinna nimetama VanaNarvaks. · 17. sajandi 60ndate aastate lõpus ehitatud Narva raekoda oli barokse Narva kõige esinduslikum ühiskondlik hoone. Raekoja ehitamiseks andis linnavõimudele käsu Rootsi kuningas Karl XI, hoone aluseks võeti Lübecki ehitusmeistri Georg Teuffeli projekt. · AITÄH! Kasutatud kirjandus. · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/eesti_vene.htm · http://www.conferenceexpert
tekkis asustus), raudteejaamade ümber tekkis puitasulad. Tänu raudteele sai Elvast suvituspealinn. 20 sajandi alguses tekkisid sellised alevid nagu Vändra, Virtsu ja Lelle. n. Haapsalu raudteejaam Ehitustegevus arenes kahe lainena. Oluliseks kujunes linna planeerimine. Puitasumitega eeslinnad Tallinnas Kalamaja jne. Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne.