"eeslinnaosad" - 1 õppematerjal

Eesti uusima aja ajalugu

Lätlased olid lubanud juba 1919. aasta suvel, et nad on valmis Valga linnas korraldama rahvahääletus, aga 1920. aastal sellega enam ei nõustutud. Komisjon käis koos, aga mingit tulemust ei saavutanud. Mõlema poole pilgud pöördusid erapooletu kohtuniku poole - kolonel Tallentsil tuli piirjoon paika panna. Esimese otsuse langetas 1. juunil 1920 - Valga linn jagati kaheks, aga mitte võrdseteks osadeks, Eestile jäi kesklinn ja Pudruküla (suurem osa), Lätile jäid vaid lõunapoolsed eeslinnaosad. Laiarööpmeline raudtee jäi Eestile, kitsarööpmeline raudtee jäi Läti poolele. 3. juunil Tallentsilt teine otsus, mis puudutas kogu ülejäänud piirijoont: kui 1. juuni otsuse järgi tundus, et otsus on langenud Eesti kasuks, siis ülejäänud piirijoone osas tuli kolonel Tallents vastu Lätile - suurem osa vaidlusalastest valdadest läks enamus Lätile. Seega oli siis piirijoon paigas. Mõlemad pooled leidsid, et neile on tehtud liiga