Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
linlaste kari mereäärsetele karjamaadele) vahel asetsesid linlaste aiamaad. 18. sajandil
tekkis Pärnu mereäärsele karjamaale uus eeslinn, ametliku nimega Morskoje, mida
rahvasuus slobodaa’ks kutsuti. Valitsus soodustas sõjaväelaste perekondade ja
errulastud sõjaväelaste siia asumist, et edendada pisutki venekeelsete linnaelanike arvu
kasvu. Praeguse Aisa, Karuselli, Auli ja Kajaka tänavate kandis kujunes väikeste puust
elamutega tihedasti asutatud piirkond. Varasema eeslinnahoonestuse kohta on vähe
andmeid, kuid analoogiate põhjal võib oletada, et tegemist oli küllalt arhailist tüüpi lihtsate
palkehitistega, mis siiski erinevalt talurahvaelamutest olid varustatud (mantel)korstna ja
klaasitud akendega. Pilt muutus linlikumaks alles 19. sajandil, kui hooned said laudvoodri
ja seni rooga kaetud katused asendati esialgu laudadest, hiljem laastu- ja sindlikatustega.
Puitkatuste kõrval kogusid populaarsust ka põletatud katusekivid. Piirkonnast leiab ka
annaabi.ee 
