Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Algul kasvavad
üksiklinnad ja neid tekib juurdegi. Seejärel, eeslinnastumise etapil, hakkavad linnad, alates suurematest
tekitama enda ümber, hea liiklusasendiga punktides, eeslinnu, kuhu asub ümber osa olemasolevat või
juurdetulevat rahvastikku ja äritegevust. Emalinn koos eeslinnadega moodustavad linnastu. Uusi linnu
(peale eeslinnade) sel etapil enam eriti ei moodustu. Valglinnastumise etapil valguvad linnad ja eeslinnadki
aga laiali igas suunas, tekitamata selgelteristuvaid eeslinnu.
Eestis algas linnastute kujunemine 1930-ndatel aastatel ja sedagi ainult Tallinna ümber.
Nõukogude ajal kujunes Tallinna linnastu täiel määral välja ja väiksed linnastud kujunesid ka teiste vähegi
suuremate linnade ümber, tõsi, eeslinna rolli täitsid neis linnastutes tihtipeale linnalise ilme omandanud
külad. Valglinnastumise etappi astus Eesti alles pärast taasiseseisvumist, kuid seegi protsess on juba suure
annaabi.ee 
