Milliseid probleemi tõi kasa linnastumine 19.sajandil?
Eeslinnastumine ja vastulinnastumine toimusid
Eestis hiljem kui Lääne-Euroopas ning ka taaslinnastumine algas veidi hiljem. Samuti
on need staadiumid olnud lühemad. Eesti alal linnarahvastiku osakaal vähenes
esmakordselt 1988. aastal. Tallinna lähipiirkondade kasv toimus 1980. aastatel pealinna
arvelt ja 1990. aastatel hakkas seal toimuma eeslinnastumine, kusjuures tagamaale
rändasid äärmiselt erinevad rahvastikurühmad, kes moodustasid erineva rahvustiku
struktuuriga eeslinnaalad. 1990. ja 2000. aastatel on Tallinna, Tartu ja Pärnu ümbruse
valdades rahvaarv kasvanud, mille peamiseks põhjuseks on positiivne sisseränne.
Nende linnade lähiümbrusse on kolinud inimesi nii nendest linnadest kui ka mujalt.
Praegu, 21. sajandi alguses, on Eesti puhul võimalik rääkida mitmekesistest
linnastumise protsessidest. Samaaegselt toimub eeslinnastumine, vastulinnastumine ja
taaslinnastumine.