REFERAAT: linnade majandus; käsitöö ja kaubandus
(näiteks ka Rakveres) Karja tänav , Lehma tee , mida mööda aeti loomi
karjamaale ja tagasi. Linnal pidi ka olema peale karjamaade ka heinamaad ning
täiendavaid võimalusi kaerte ja heinte ostmiseks.
Sigu peeti enamasti linnas sees. Maja trepi kõrvale oli paigutatud nende jaoks
söögiküna , kuid sigadele toiduks kõlbasid ka tänavale visatud jäätmed ja solk.
Linna ilme parandamiseks hakati keelama sigade pidamist seespool linnamüüre
ning see pidi jääma eeslinlaste elatisalaks.
Vanadest traditsioonidest oli raske lahti rabeleda.
Valdavalt asus enamik linnu mere, järve või jõe ääres , olid omad kaluridki
olemas, kes varustasid linna kalaturgu ja müüsid osa oma saagist ka
kaupmeestele väljaveoks.
(PILT: keskaegsest linnapildist)
4. Tsunftid ja gildid
Olulise osa keskaja linlastest moodustasid käsitöölised, kes
kuulusid kohustuslikult tsunftidesse. Tsunfti moodustasid mingi kindla
annaabi.ee 
