· rektor ja asutaja Konrad Mägi · juhid: Nikolai Triik, Ado Vabbe (''Seine'i jõgi''), pikemat aega A. Starkopf · mitmes stiilis tööd juhtiv neoimpressionism, ka realism · kollane, punane, sinine · fovistlikud noored ja art deco 1920 · asutati 1919 keskõppeasutuseks, 1924 kõrgkooliks, suleti 1951 · nimetus jumalanna Athena lisanimest · A. Vabbe · äärmine radikaalsus, moodsaimad kunstistiilid · kokkupuuted avangardi eesliiniga · kasutanud ekspressiivset abstraktsionismi · enim mõjutas Itaalia futurism lõhkus maali tükkideks ''Seine'i jõgi'' · paljud varasemad tööd hävinud ''Kohvikus'' · enamasti maastikumaalid · hilisem looming neoimpressionistlik · A. Vardi · meisterlik impressionistlik maalikunstnik ''Montmartre'' · paljud tööd linnamaastikud Tartu ja Pariis · A. Starkopf · juhtiv skulptor kaks põhistiili: 1.ekpressionistlik, jõuline liikumine ''Kelp''
Tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sobivat natsidele. Samasuguseid ideaale oli ka nõukogude arhitektidel ning mõned ehitusprojektid olid hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid. 7. Kunstikool "Pallas" Tartus ja Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool Tallinnas. 8. "Pallase" kooli juhtisid Mägi, Triik ja Vabbe, kellest eriti viimane oli kokku puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi
AJALUGU Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates 1930. aastast, Brasiilia koondise kuldseks ajastuks võib nimetada aastaid 1950-1970, kui võideti kolm korda maailmameistritiitel.1950. aastal jäi Brasiilia finaalis alla Urugaile. 1954. aastal 1958. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga Garrincha, Vavá, Mario Zagalo ja Pele purustati finaalis Rootsi tulemusega 5:2. 1962. aastal Tšiilis võideti peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti MM-tiitel, alistades finaalis 3:2 Tšehhoslovakkia. 1966. aastal Inglismaal võistles Brasiilia uuenenud kooseisus ja langes juba esimeses voorus välja. 1970. Aastal Mehhikos tuli Brasiilia kolmandat korda
annaabi.ee 
