"eeslaulmise" - 1 õppematerjal

R.Põldmäe “Esimene Eesti üldlaulupidu“

Eriti veel 1840.-ndail kui luteri usust lahkusid kreeka-katoliku kiriku pealetungi tõttu tuhanded "karjalambad". Oli tarvis laiendada kiriku tegevust, et talurahvast rohkem kaasa tõmmata. Üheks uuenduseks oli kirikumuusika taseme tõstmine, et teha rahvast jumalateenistusel kaasalaulmisega aktiivsemaks ja kirikuskäimist meeldivamaks. Seni laulis igaüks nii nagu oskas. Rahvas ei tundnud nooti, vähestes kirikutes oli orel, lauldi köstri eeslaulmise järgi. Köstridki polnud alati muusikatundjad. Kuna köstrid olid ka kihelkonnakoolis tegevad, siis oli hädavajalik neid koolitada. 1839.a.loodi köstrite ja kihelkonnakoolmeistrite seminar ehk Cimze seminar. 1849 kolis kool üle Valka ning eestlastest õpilaste arv suurenes tunduvalt. Esimese laulupeo ajaks oli Valga seminarist tulnud juba 40-50 eestlast, seega oli 1860.-ndail ligi kolmandik eesti kihelkonnakoolidest varustatud erialaselt ettevalmistatud pedagoogidega. Need kihelkonnad