Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst.
toimub Seto Kuningriigi päeval. seto naise lähenemist võib sõna otseses mõttes kuulda hõberahad kõlisevad kaelas. Abielunaistel on hõberahadele lisaks rinnal suur hõbesõlg sellist rikkust ei kanna rahvariiete juures ükski teine eesti naine Seto naiste mitmehäälset regilaulu nimetatakse leeloks ja see unikaalne lauluoskus on kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. Kuna eeslauljal peavad olema suured teadmised, siis nimetatakse neid seto kultuuris austavalt lauluemadeks. Seto talu Värskas on Eestis täiesti eriline ja seda nimetatakse kindlustaluks. Talu on eriline nii väljast kui ka seest: väljast ehk tänavalt ei ole võimalik talu õue vaadata. Õu on ümbritsetud hoonete, kõrge aiaga ja väravaga. Seetõttu nimetataksegi seto talu kindlustaluks müür on ümber. seto taludes on
annaabi.ee 
