tegelase iseloom lugeja jaoks muutub. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Sonjat ei saa hukka mõista, sest me ju ei tea, mis ta hinges toimus. Kõige salapärasemaks tegelaseks teoses on aga Raskolnikov, kes tahtis olla haruldane. Oma suureks eeskujuks oli ta seadnud Napoleoni, kes sooritas suuri veretöid, aga tema eesmärk nende teostamisel oli teine - ta tahtis muuta tervet maailma mitte enda elu. Sellest aga Raskolnikov ilmselt aru ei saanud, sest tema arvas ikkagi, et ühe halva inimese kõrvaldamine pole mitte midagi hullu
üdini realistlik romaan ,,Kuritöö ja karistus" oli täis saladuslikke inimesi. Sonja on ehe näide sellest, et inimene võib oma usule risti vastupidi käituda. See noor neiu oli usklik, aga ometi ohverdas ta ennast ja hakkas tänaval oma keha mõne näruse kopika eest müüma. Eesmärk oli tal üllas- kuidagi pidi ju oma nooremaid õdesid-vendi toitma. Kahju, kui inimene peab ennast sellise alandava teoga ohvriks tooma. Sonja oli küll prostituut, aga ikkagi Dostojevski eeskujutegelane. Kui me suudaks silma kinni pigistada selle koha pealt, mis tööd ta tegi, ja arvestame, et ta tegi kõike kõige üllama eesmärgi nimel, siis ma suudan Dostojevskit mõista. Ilmselt on teose kõige salapärasemaks tegelaseks Rodion Raskolnikov. Peategelane Raskolnikov oli üliõpilane, nägus ja noor, aga ta elus muutus suurimaks põhimõtteks elada idee järgi, mis lahterdas inimesed kahte tulpa- harilikud ja haruldased. Tema tahtis olla haruldane. Oma suureks