J. Krossi luulekokkuvõte
möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti
äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik
luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid
avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised
ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J.
Barbaruse luulega.
Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus
luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata
lembeluuletused, mille tundeskaala ulatub galantsest ihalusest verilõõskava kireni. Keskenduv
sotsiaalne sisukus on veel saavutamata , kuid 40-ndate aastate lõpus tiheneb ajakonkreetsus ,
kasvades luuletustes ,,Müürist müüri . Kõminal kui võnguks