Jean Rouch, Moi un Noir
" 19
2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon
Erinevad kriitikud on küll olnud eri seisukohtadel, aga üldiselt on dokumentaalfilmi
arenguga seostuvat cinéma vérité'd, küll äärealadel paiknevana, ent sellegipoolest loetud uue
laine osaks20. Mõistena on cinéma vérité otseselt inspireeritud Nõukogude filmitegija Dziga
Vertoviga seonduvast 1920ndate terminist kinopravda21 (Vertovit on Rouch Flaherty kõrval
nimetanud oma teise suurima mõjutaja ning eeskujuna22) ja mõista tuleks seda kui 'kino tõde'
(mitte 'tõe kino')23.
Cinéma vérité nii-öelda tehnilised tunnused on käsitsi filmimine/ käsikaamerad,
sünkroonheli, loomulik valgustus ja võttepaik ning samal ajal iseloomustavad seda vabas
vormis spontaansed intervjuud ning amatöörnäitlejate kasutamine kõik võtted, mille uue
laine filmitegijad entusiasmiga üle võtsid24. Samas tähendasid need uuendused visuaalse
annaabi.ee 
