Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika
Rooma traditsioonidega. Reljeefid kõnelevad rohkem Kristuse jumalikkust, kui tema surma ja
kannatusi. Reljeefid muutusid tinglikumaks (monumentaalsus ei olnud enam oluline, jutustus
tehti arusaadavaks tinglikult).
Kirikuehituse algus. Mosaiigid
Kirikuid hakati ehitama sellepärast, et kristlastel tekkid vajadus pidada jumalateenistusi.
Templid ei sobinud sellepärast, et neis oli rõhu asetus välisel poolel, sees oli aga kitsas ja
pime. Kiriku eeskujuka võeti Rooma kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp. Stiiliks sai basiilika.
Vanakristlik kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kiriku kolme ossa ehk
löövideks. Kiriku uks asetses lääne poolses osas. Ida poolses osas võis olla transpent.
Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge
või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat.
Aknad olid külglöövide seintes