Kodu ja perekonna roll lapse arengus
kuuleb ta emalt ja isalt, esimesed ettekujutused maailmast saab ta oma kodust. Perekond on
koht, kus laps kasvab Inimeseks (Tuulik 2001:151).
Perekond on seega lapse kasvatuse koht kõige pealt tema koolieelses eas, mille kõrvale
võiksid astuda surrogaadina või täiendusena laste varjupaik ja lasteaed. Pärastpoole, kui
laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse
juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua,
kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras,
vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd
kutses ja kodus; ilmavaates ja hinnanguis, mis antakse väärtustele, huvides, mida seatakse
püüdmiste etteotsa, ajaviites, lõbustustes, harrastustes jne. (Põld 1932).
Kodu on personaalsuse kaitseala, mitte teatrilava, kus laps peab õppima tegema nägusid
vastavalt vanemate nõudmistele