peeneks ja ebamehelikuks. Bütsantsi arvates olid LääneRooma feodaalid aga sõjakad barbarid. (lk 50) 6. Bütsantsi kultuur Bütsants oli varasel keskajal LääneEuroopast märgatavalt kultuursem. Sel ajal, kui läänes muistsed ehitised lagunesid, rajati Bütsantsis uusi suurepäraseid kloostreid ja kirikuid. Tegeleti VanaKreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega ja uurimisega. Konstantinoopolis tegutses keisite eeskostjate all ülikool. Nii keisrid kui ka nende ametnikud oli kõrgelt haritud. Keisrid koondasid oma õukonda tuntuid õpetlasi ja ülendasid neid sageli kõrgetele kohtadele riigiametis. Nii võis tõusta mõni õpeltane koguni patriarhiks. Patriarh Photiuse ettevõttel levitati ristiusku slaavi rahvaste seas. Ühteaegu juhtis Photius antiikkirjanduse kogumike ja sõnastike koostastamist. Nende kaudu teame me palju väärtuslikke üksikasju VanaKreeka kirjandusest.
ja ta ei julge astuda välja oma mugavustsoonist või pingutada oma mõistust, sest kardetakse kukkuda ja ,,haiget" saada ning seetõttu ka pigem loobutakse. 3. Igas publikus leidub vabaduse andmise puhul keegi, kes on isemõtleja. Isemõtleja peab olema suutlik end harida vaimselt ning selle abiga on ta ka suuteline väljuma alaealisusest. Alaealisusest väljunud isemõtleja hakkab oma väärtusi levitama, et ka teised eeskostjate mõju all olevad inimesed saaksid isemõtlejateks. Oma väärtusi ei saa isemõtlejad alaealistele peale suruda või revolutsioonile ajendada, sest publik suudab valgustuse saavutada vaid väikeste sammude kaupa. Revolutsiooniga on võimalik vabaneda despootide võimu alt ning teiste poliitiliste ebakõlade lihvimiste puhul, kuid revolutsioon ei aita publikul saavutada valgustatust. 4. Mõistuse avalik ja eratarvitus soodustavad valgustuse edenemist, kuid avaliku
annaabi.ee 
