Histoloogia võimalikud küsimused
36. Silma vikerkesta ja ripskeha ehitus
Iiris ehk vikerkest (iris) on soonkesta kõige eespoolsem osa, õhuke ketas tsentraalse avaga
(pupilliga). Eesmine pind on epiteelitu, piiritlevad strooma fibroblastid ja melanotsüüdid. Strooma
koos rohkete veresoonte, pigmentrakkude ja m. sphincter pupillae’ga. Tagumine kahekihiline
pigmentepiteel, mille eesmine osa moodustab pupilli laiendaja lihase m. dilatator pupillae.
Melanotsüütide arv määrab silma värvi. Eraldab silma eeskambrit tagakambrist ja toimib
diafragmana, reguleerides fotoretseptoritele langevat valgushulka.
Siliaar- ehk ripskeha on ringjas soonkesta moodustis saagserva, iirise baasise ja läätse serva vahel.
Ora serrata – selgelt piiritletud üleminek reetina optilise ja pimeosa vahel. Eesmine osa koosneb
tsiliaarjätkest (pars plica), millele kinnituvad ripsvöötme kiud, tagumine osa on jätketeta (pars
plana). M. ciliaris, kahekihiline pigmenteerunud ja pigmenteerumata tsiliaarepiteel, tsiliaarstrooma
annaabi.ee 
