veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse". Kui mni sobiva suurusega loomake vrku satub, tuleb vastne torust välja ja sööb ta ära. Vooluvees ähvardab vrke igasuguse prahiga ummistumine, seetttu puhastab vastne vrku aeg-ajalt, kasutades selleks oma pikkade karvadega kaetud eesjalgu ja ka haagikesi tagakeha tipul. Sellise eluviisiga on näiteks ojaehmeslased (Hydropsyche). 7 Ehmestiivaliste nukud paiknevad alati koja sees. Isegi vabaltelavad vastsed ehitavad endale nukkumise ajaks koja, mille paigutavad veekogu phja taimede vi kivide vahele. Kaasaskantava kojaga liigid täiustavad oma koda enne nukkumist, lisades selle külge kivikesi, et teda raskemaks muuta
Pea külgedel on ebasilmad, mis tajuvad niiskuse muutust ja õhu vibratsiooni. Suised asuvad peakapsli sees, mis on alaküljel rindmikust alates pikalt kinnine. Lõuad stiletjad. Rindmikulülid selgelt eristatavad. Jalad lühikesed. Eesjalgu hoiab ettesirutatult (täidavad tundlate funktsiooni); liikumiseks kasutab kaht viimast jalapaari. Keha koosneb 12-st lülist. Kolme esimese lüli alaküljel paiknevad tikkeljad jätked, esimene jätkepaar alati kahelüliline, tagumised võivad olla väiksemad. Kaheksanda tagakehalüli selgmisele küljele avaneb kleepjat nõret eritav nääre, mis täidab kaitsefunktsiooni. 11. tagakehalüli lõpule avanevad sugunäärmed; isastel paaris. Elavad pinnases; maksimum sügavus 10 cm
annaabi.ee 
