Euroopa Liidu alused
Eestis näiteks on otsustatud, et
riiki esindab Ülemkogus peaminister. Välisministrite kaasamine
Ülemkogusse on tingitud asjaolust, et mitmes EL-i liikmesriigis, näiteks
Taanis, puudub peaministril igasugune pädevus välispoliitika küsimustes.
Komisjoni juhtide kaasamine Ülemkogu töösse aitab aga aitab lähendada
Ülemkogu valitsustevahelist olemust EL-i riigiülesele süsteemile. Kuigi
reeglina peab Ülemkogu aastas 2 istungit: ühe juunis ja teise detsembris,
st eesistumisperioodide lõpus, võib Ülemkogu vajadusel teha ka
erakorralisi täiendavaid tippnõupidamisi spetsiifiliste küsimuste
arutamiseks. Ülemkogu liikmeil on õigus lühiajaliselt kutsuda saali ka
omi eksperte, kes peavad neid keerulistes küsimustes tupikseisudest üle
aitama. Reeglina on need eksperdid kas peaministri büroo või
välisministeeriumi töötajad. Ka viibivad istungitesaalis tõlgid, tehnik, 2
peasekretariaadi ametnikku ja 3 eesistujariigi esindajat. Kuigi senise