Moodustuvad fraktsioone vastavalt poliitilistele veendumustele. 15. Mida tähendab eesistujariik? Nõukogu eesistujariigiks saab iga kuue kuu järel üks liikmesriik nõukogu poolt kindlaksmääratud järjekorras. Nõukogu eesistujariigist oleneb suures osas nõukogu töökorraldus. Eesistujariik peab korraldama ja juhatama kõiki nõukogu koosolekuid ning igal riigil on omad prioriteedid küsimuste ja valdkondade osas, mida ta soovib eesistumisajal edendada. 16. Mida tähendab kvalifitseeritud häälteenamus? "Kvalifitseeritud häälteenamus" põhineb ideel, et nõukogu hääletustel ei ole ELi liikmesriikidel mitte üks hääl, vaid erinev, nn "kaalutud" arv hääli. 17. Kuidas nimetatakse Euroopa komisjoni liikmeid? Euroopa Komisjoni eesotsas on 27 volinikku, kellest igaüks vastutab konkreetse poliitikavaldkonna eest. Kui komisjon võtab vastu otsuseid, teeb ta seda kollektiivselt - otsuse eest võtab vastutuse kogu komisjon
sümbol ) prantslastelt töö ära võtavad. Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende rahvusriiki ja edendavat anglosaksi "ultraliberaalse" majandusmudeli pealetungi. Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades. "Ei" maksis koha Prantsusmaa peaministrile, kes astus tagasi. Põhiseadusliku leppe elustamise vastu näitas Saksamaa eesistumisajal üles suur huvi kantsler Angela Merkel. Reformilepe Vahepeal kandis põhiseaduse leping nimetust ,,reformilepe". 13. detsembril 2007 muutus see pärast ELi riigi- ja valitsusjuhtidelt Portugali pealinnas allkirjade saamist Lissaboni lepinguks. Hollandis, Prantsusmaal ja Suurbritannias valmistab lepe kõige enam peavalu. Britid on ELi kõige euroskeptilisem rahvas ning opositsioon nõuab peaminister Gordon Brownilt uue leppe kohta kodanike nõusoleku küsimist
võtavad. Põhiseaduslepe tundub keskmisele Prantsuse valijale õõnestavat nende rahvusriiki ja edendavat anglosaksi "ultraliberaalse" majandusmudeli pealetungi. Paljud valijad kasutasid ka juhust, et näidata koht kätte valitsusele, keda süüdistatakse märtsis kümne protsendi piiri ületanud tööpuuduses ja teistes majandushädades. 22 "Ei" maksis koha Prantsusmaa peaministrile, kes astus tagasi. Põhiseadusliku leppe elustamise vastu näitas Saksamaa eesistumisajal üles suur huvi kantsler Angela Merkel. Reformilepe Praegu kannab põhiseaduse leping uut nimetust ,,reformilepe". Esimestena peaksid reformileppe, mis 13. detsembril pärast Euroopa Liidu riigi- ja valitsusjuhtidelt Portugali pealinnas allkirjade saamist muutus Lissaboni lepinguks, parlamendis heaks kiitma Holland, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Neis kolmes riigis valmistab eurolepe kõige enam peavalu. Britid on ELi kõige euroskeptilisem rahvas ning opositsioon nõuab
annaabi.ee 
