Eesti geograafia
settebasseinid (Balti sünekliis), vähemliikuvatest maakooreosadest kujunesid kilbid (Fennoskandia kilp).
Tektooniliste survepingete mõjul tekkisid Eesti erinevates piirkondades kerkealad (ValmieraMõnisteLokna) ja
tektoonilised rikked (Aseri, Ahtme jt.)
Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja
kildad. Eesineb ka tardkivimeid graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskond on põhjalõuna suunas kaldu, kus
kivimite kaldenurk on u. 15°. Kivimite kalduolek on tingitud maakoore tektoonilisest liikumisest ja asendist kilbi
lõunanõlvadel. Aluskord Eesti alal ei paljandu. PõhjaEestis ligi 100m sügavusel, LõunaEestis u. 600m. Hiiumaal
20m (kõige lähemal).
Tänapäeval toimub Eesti alal maakoore aeglane kerkimine ja vajumine
annaabi.ee 
